14. aprill 2021, Tartu Postimees
https://tartu.postimees.ee/7224045/martin-tikk-miks-maarja-kool-kaugoppel-pole
Kõik õpilased, sealhulgas algklassid, jäeti 11. aprillist taas kaugõppele. Lubatud on vaid konsultatsioonid õpitulemuste saavutamiseks, osalemine praktilises õppes ning eksamite ja testide sooritamine. Samuti on avatud hariduslike erivajadustega õpilaste koolid (HEV-koolid).
«Miks Tartu Maarja kool ühes kõikide teiste HEV-koolidega kontaktõpet jätkab?» küsitakse uudishimulikult. «Kas te ei saa siis virtuaaltunde teha ja iseseisvaid töid anda?» Tõsi, mõnel erandjuhul Zoomi tunnid tõepoolest toimuvad, kuid üldiselt pole see võimalik.
Kohtudes tuttavatega, jõuab vestlus varem või hiljem tööni ja õhinal küsitakse, mis tööd teen. «Töötan 9. klassi abiõpetajana Maarja koolis, kus õpivad toimetuleku- ja hooldusõppe õpilased,» vastan. «Oi kui äge! Mis ainet õpetad?»
«Meie koolis tavakooli mõistes õppeaineid polegi, on klassiõpetajad ning lisaks erinevate oskuste õpetajad ja teraapilist tööd tegevad tugispetsialistid.» Nüüd satub vestluspartner segadusse ega oskagi enam rohkem küsida.
Võtame näite igapäevaelust. On teepaus. Õpilased istuvad lauas, joovad teed ja söövad võileibu. Õpilane võtab oma käega võileiva ja püüab seda ampsata. Protsessi käigus määrduvad nii laud, pluus kui ka suuümbrus. Kas õpetajana tõreleda või hoopis kiita, sest see võib olla tema päeva tipphetk ja ülejäänud aja tuleb teda söömisel abistada? Seesugused dilemmad saadavad tihtipeale minu tööd.
Nagu laulab
Nedsaja Küla Bänd: «Seda veel ei tea. On see halb või on see hea?» Nii on suur
osa mu tööst õpilaste käitumise ja nendest arusaamise mõistatamine. Enamik
õpilastest pole verbaalsed suhtlejad, mistõttu tuleb jälgida enam kehakeelt,
ilmeid ja olekut. Iga kooliõpilane on väga isemoodi iseloomu ja käitumisega.
Seetõttu peab õpetajaskond olema võimalikult mitmekesine. Nii on Maarja koolis
kujunenud kirju koolipere, kes igaüks üksteist täiendab.
Koostöös Tartu linnaga on koolil plaan luua kogukonna arengukeskus, mis loob paremad tingimused kooli õpilastele ja vilistlastele. Keskus toob kokku laste vanemad, tuttavad ning piirkonnas inimesed, kes saavad kogukonnakohvikus suhelda. Vahetud kontaktid kujundavad sotsiaalselt terveid inimsuhteid.
Vahel kaotan end tänapäeva maailma keerukuses, ent töö HEV-koolis on sedavõrd ehe, et leian end taas. Koolis on nii palju siirust ja otsekohesust, isegi kui see on negatiivne, teeb see töö lihtsamaks. Olen õppinud, et palju edasiviivam on rääkida otse ja ausalt, mitte varjata, rääkida ümber nurga või valetada.
Vahel mõtlen, kui palju saan õpetajana mõjutada õpilasi ja kui palju nemad mind ehk kes keda rohkem õpetab. Üha enam näib, et hoopis mina olen see, kel on veel inimeste ja maailma kohta õppida. Ei saa öelda, et elu HEV-koolis on võrreldes tavakooliga lihtsam või raskem, meie koolielu ning meie rõõmud ja mured on teistsugused.